Võit pimeduse üle

Iga aiandushuvi või roheliselt sügelevate sõrmedega inimene teab, kui raske on toime tulla äärmuslike oludega. Neist kõige hullem on päikesepuudus.
Täispäike või lausvari ‒ mõlemal on oma hädad. Päikesepeenardega on lugu lihtsam, enamik lilli armastab ju ikka valgust ja seepärast on päikeses kümblevad aiad alati rõõmsamad. Põuaga saab peenraid elustamiseks kasta, et need kenad püsiksid.
Aga mida hakata pihta varjuaias? Suurte puude aluste, hekitaguste või põhjasuunda avaneva alaga, kus maja suure osa päevast valguse ära varjab? Sageli jäävad sellised paigad taimestuselt ülejäänud aiale alla. Olgu siis teadmatusest või vähesest kogemusest, ei pöörata neile suurt tähelepanu ‒ lüüakse käega, jätteski osa aiast nukralt haljastamata. Ometi pole ju midagi mõnusamat, kui õdus puhkekoht puu all … Või on just vari see paik, kus palaval päeval on kõige mõistlikum aega veeta.
Võib ka juhtuda nii, et püüdlikum valib silmarõõmuks ekslikult selliseid taimi, kellest valgusepuuduses vaeveldes asja ei saa. Kahju, kui varjualadel kasvavad vaid üksluised pinnakatjad või valimatult kombineeritud, vähesed liigid.

Võti on metsas
Milliseid taimi varjupeenardesse valida ja kuidas varjuaeda haljastada? Lahendus on tegelikult lihtne, eriti meil, kes me end metsarahvaks peame. Meil tulebki vaadata sõna otseses mõttes metsa poole.
Aednik ja blogija Katrin Lugerbauer õpetab meid raamatus „Varjuaia taimi” armastama oma aia pimedamat poolt. Autori enda aia varjualad on alati olnud tiheda dekoratiivse lehestikuga taimevaibad, kus aia-aasta alguses püüavad pilku rohked õied. Inspiratsiooni ammutab ta oma kodukandist, Alpide põhjaküljelt ja Kesk-Euroopa metsastelt aladelt, kuid viib lugeja vaimus külla ka Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse, kust on pärit palju põnevaid kohanemiskunstnikke.
Autor jagab oma veendumust ja kogemusi, kuidas õige suhtumise ja sobivate võtete abil muuta varjualad aias kõige huvitavamateks ja pilkupüüdvamateks paikadeks. „Mulle ei tulnud pähegi, et vari aias võiks olla probleem,” ütleb ta raamatu sissejuhatuses.

Meisteraedniku näpunäited
Et inspireeriv raamat oleks hea nõuandja ka Eesti kliima- ja kasvutingimustesse, varustas meisteraednik Arnold Hannust (pildil) selle kommentaaride ja soovitustega, mis põhinevad tema enda pikaajalistel kogemustel. Vähe sellest, raamatu lõpus on mahukas andmebaas just siinsetesse oludesse sobivate varjutaimede soovitusliku nimestikuga.
Põhjalik, jooniste ja fotodega rikkalikult illustreeritud raamat sobib nii asjatundjale kui ka algajale aiasõbrale, sellest leiab hulganisti praktilisi peenrakavandeid, taimenimistuid ja -kooslusi.
Raamat tutvustab erinevate varjualade tüüpe, vaatleb varjualade võimalusi aastaringi lõikes, jagab õpetusi varjupeenarde rajamiseks, neisse sobivate taimede valimiseks ja kasvatamiseks, rääkimata kasvukoha kaunist kujundusest. Selleks, et aidata lugejal taimemaailmas paremini orienteeruda ja huvi korral lisainfot leida, on kõik taimenimed toodud nii eesti- kui ka ladinakeelsete nimedega.

Piret Veigel