Kuidas hirm toimib. Hirmukultuur 21. sajandil

Viimastel kümnenditel on esile kerkinud võiduhirmutamine: olenemata valdkonnast või teemast jageletakse selle üle, mida tuleks karta ja mida mitte. Üksteist süüdistatakse sageli hirmuõhutamises, sellega mõjutamises või manipuleerimises. Hirmu kui emotsiooni vahendatakse moraalinormide, sotsiaalsete hoiakute ja ootustega.

Autor Frank Furedi selgitab tänapäevase hirmukultuuri eri tahkude uurimuses omavahel seotud teemasid. Miks on hirm saanud ühiskonnas nii mõjuvõimsa staatuse? Kuidas erinevad praegused hirmud minevikuhirmudest? Milline osa on hirmukultuuri arengus meedial?

Furedi sõnul on ühiskond tahtmatult võõrandunud väärtustest nagu vaprus, otsustusvõime, arutlemine ja vastutustunne, mis on olulised hirmu talitsemisel. Autor püüab selgust tuua lääne ühiskondi haarava hirmukultuuri põhjustes ja tagajärgedes ning pakub välja võimalikke viise, kuidas tulevik oleks vähem kartlik.

Kenti ülikooli sotsioloogia emeriitprofessor Frank Furedi on tuntud intellektuaal ja uurija, kelle sulest on ilmunud palju hirmu ja selle ühiskondlikke avaldumisvorme käsitlevaid teoseid.