Eesti seltside 100 aastat. Seltsid ühiskonnaelu edendajatena – külakogukonnast heaoluriigini

Veel 1857. aastal puudus eesti keeles sõna „selts” selle praeguses tähenduses, puudusid traditsioonid, puudus ka kogemus.
Tänapäevaks on seltsitegevusel olemas vägagi soliidne ajalugu ja loodav pilt on kirju.
Teoses vaadeldakse seltside sünnilugu ka sajale aastale eelnenud sajal aastal. Kujunemisperioodi vaatlemine võimaldab paremini mõista omariikluse ajal juba väljakujunenud seltside tegevussuundade jätkamist ja arenguid.
Baltisaksa ja vene seltsid, eestlaste muusika- ja kultuuriseltsid, põllumeeste seltsid, tuletõrjeseltsid, karskusseltsid, spordiseltsid, haridusseltsid, noorsoo- ja naisseltsid, teaduslikud seltsid ja üliõpilasorganisatsioonid – kogu kirev ülevaade on mahutatud koos pildimaterjaliga nende kaante vahele. Lugeja saab ülevaate seltside rollist meie kultuuriruumi ja oma riigi ülesehitamisel ning nende rollist taasiseseisvunud Eestis.