Eesti põllumajanduse 100 aastat. Mõisatest ja taludest kolhoosikorra kaudu perefarmide ja põllumajandusettevõteteni

Möödunud saja aasta jooksul on Eesti põllumajandus ning maaelu pidanud üle elama kolm suurt ja vastandlikku pööret, mis muutsid maaomandi ja tootmiskorralduse aluseid ning maa-asustust ja rahvastikku tundmatuseni. Eesti Vabariigi tekkega käsikäes teostus maareform, mille käigus võõrandati suurmaaomand ja mõisamaad jagati maapuudust kannatavatele talupoegadele. Reform jagas küll maa ümber, kuid ei muutnud selle eraomanduslikku iseloomu ja turumajanduslikku toimimisviisi. Põllumajandus arenes tõusujoones, kuni nõukogude maareform ning põllumajanduse kollektiviseerimine selle kõik põrmu paiskas. Iseseisvusaegsele tootmistasemele jõudmiseks kulus pea inimpõlv. Sotsialistliku majandussüsteemi ning Nõukogude Liidu kokkuvarisemine andis Eestile uue võimaluse majanduse ümberkorraldamiseks – taas ülemaailmse turumajanduse raames. Läbinud raske maa- ja põllumajandusreformi, mis puudutas jällegi kogu maarahvast, on kujunenud uus omandi- ja tootmisstruktuur ning põllumajandusse jäänud asjatundlike inimeste loodud peretalud ja põllumajandusettevõtted on hakanud uuesti ülesmäge rühkima.

VAATA LISAKS

Galerii: Tiit Rosenberg esitles teost “Eesti põllumajanduse 100 aastat”, ERRi kultuuriportaal 13.06.2019

Sari on müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes ja e-poodides ning Postimehe Tallinna ja Tartu klienditeeninduses, Pärnu Postimehe, Sakala, Järva Teataja, Virumaa Teataja ning Lõuna-Eesti Postimehe klienditeeninduses.

Ülevaatesari on sündinud EV100 raamatusarja kolleegiumi (Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari) kaasabil ning ilmub EV100 juhtkomitee ja Postimehe kirjastuse (Post Factumi) koostöös aastail 2018–2019.