„Kui ma praegu koostaksin juhendit, mida tuleb teha ja mida mitte, kui sulle helistatakse FSBst, oleks esimene punkt: ÄRA KUNAGI RÄÄGI SELLEST OMA EMALE.“ Kui arvate, et ühe noore naise pead ...
...

Ühel ilusal õhtul heliseb perekond Kahvli kodus uksekell. Sisse astub traksipükstes rebane, taskus kana. Nad on tulnud, et jääda. Sellest hetkest saab alguse üks põnev ja vahva sõprus kaisulooma ja ...
...

„Kell oli juba kuus läbi ja keskööks pidin olema riigist lahkunud. Vastasel juhul oleks minust saanud illegaal.“ Mis küll õieti juhtub, kui üks naine hakkab armastama ... naist? Ameeriklannat, kes ...
...

„Teine masinate ajastu. Töö, progress ning õitseng hiilgava tehnika ajastul“ (The Second Machine Age: Work, Progress, and Prosperity in a Time of Brilliant Technologies) on murranguline raamat: see sõelub välja ...
...

Urra on väike karu, kes peab sügisel koopasse pugema nagu kõik teisedki, kuid see ei ole talle sugugi meeltmööda. Urra on eriline, sest ta lihtsalt ei suuda jääda talveunne ...
...

„Mulle ei tulnud pähegi, et vari aias võiks olla probleem,“ ütleb Katrin Lugerbauer, Austria aednik ja blogija, kes õpetab meid armastama oma aia pimedamat poolt. Et tema inspireeriv raamat oleks ...
...

Veel 1857. aastal puudus eesti keeles sõna „selts” selle praeguses tähenduses, puudusid traditsioonid, puudus ka kogemus. Tänapäevaks on seltsitegevusel olemas vägagi soliidne ajalugu ja loodav pilt on kirju. Teoses vaadeldakse ...
...

Eestlaste kujunemisel rahvuseks, rahvuse püüdlustes iseseisva riigi poole ja selle riigi rahvusvahelise tuntuse omandamisel on tähtsat rolli mänginud muusika. Raamatu autor on võtnud ülesandeks pakkuda lugejale sissevaate eesti muusikasse, mida ...
...

Eesti 100 aastat paistavad kõige ausamalt välja arhitektuuri kaudu, mida näeme ja kogeme enda ümber igapäevaselt. Olgu see tõsine riigikoguhoone või rõõmus Tallinna laululava, päikeselõõsas Pärnu rannahoone „seenˮ või moodsalt ...
...

Kui 1918. aastal tekkis iseseisev Eesti Vabariik, elas Venemaal, Siberis, Kaukaasias, Lääne-Euroopas, Ameerikas ja Austraalias ligemale üks viiendik eestlaste üldarvust. Kõikjal, kus eestlased elasid suuremal hulgal koos, tegutsesid eesti seltsid, ...
...

„Eesti kunsti 100 aastat“ on nagu teerada, mis lookleb rohkem ja vähem oluliste sündmuste vahel ning lubab pilgul haarata kord avaramat panoraami, kord takerdub väiksemateks kõrvalharudeks. See on lühike ja ...
...

Lennunduse ajalugu ei ulatu palju kaugemale Eesti Vabariigi sünniajast. Enamasti loetakse selle alguseks vendade Wright’ide mootorlennuki esimese lennu päeva 17. detsembril 1903. aastal. Eesti mehed tegid asja õhuvalda seitse aastat ...
...

Tartu Linnamuuseumis toimub 16. novembril kell 16 Mart Jaansoni raamatu "Eesti muusika 100 aastat" esitlus. Raamatusarja EV100 kuuluva teose esitlusel vestleb autoriga ajakirja Muusika peatoimetaja Ia Remmel. Eestlaste kujunemisel rahvuseks, rahvuse püüdlustes iseseisva riigi poole ja selle riigi rahvusvahelise tuntuse omandamisel on tähtsat rolli mänginud muusika. Raamatu autor on võtnud ülesandeks pakkuda lugejale sissevaate eesti muusikasse, mida on loodud, esitatud ja kuulatud läbi Eesti Vabariigi 100aastase eksistentsi. See žanripõhisena korraldatud, peamiselt heliloojakeskne sissevaade lähtub autori teadmistest ja eelistustest ning etteantud ...
Loe edasi

Eesti Arhitektuurimuuseumis toimub 9. novembril kell 15 Mart Kalmu raamatu "Eesti arhitektuuri 100 aastat" esitlus. Raamatusarja EV100 kuuluva teose esitlusel vestleb autoriga Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari.   Eesti 100 aastat paistavad kõige ausamalt välja arhitektuuri kaudu, mida näeme ja kogeme enda ümber igapäevaselt. Olgu see tõsine riigikoguhoone või rõõmus Tallinna laululava, päikeselõõsas Pärnu rannahoone „seenˮ või moodsalt monumentaalne ERM Tartus – ise oleme need endale ehitanud. Ehkki tühjalt lagunevad talud, Kirde-Eesti kaevandused, kolhoosikeskused või keldripoed võivad tunduda nii mõttetud, pole ...
Loe edasi

Tallinna Lennujaama Zeppelini saalis toimub 31. oktoobril kell 14 Toomas Türki raamatu "Eesti lennunduse 100 aastat" esitlus. Raamatusarja EV100 kuuluva teose esitlusel vestleb autoriga kapten Raivo Kask. Lennunduse ajalugu ei ulatu palju kaugemale Eesti Vabariigi sünniajast. Enamasti loetakse selle alguseks vendade Wright’ide mootorlennuki esimese lennu päeva 17. detsembril 1903. aastal. Eesti mehed tegid asja õhuvalda seitse aastat hiljem. Vabariigi sünnipäev oleks võinud asjaolude soodsama kokkulangemise korral olla ka Eesti lennuväe sünnipäevaks, tegelikult vormistati see ära sama aasta sügisel, kohe kui ...
Loe edasi